Kohtumisel osalesid Kurgla küla elanikud, Raasiku vallavanem Bärbel Salumäe, valla arendus- ja kommunikatsioonijuht Mirko Miilits ning Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse kogukondade konsultant Külli Vollmer.
Kogukondade kompassi eesmärk on saada parem ülevaade valla külade inimestest, oskustest, võimalustest ja vajadustest ning tugevdada koostööd kogukondade ja vallavalitsuse vahel.
Eelmise kohtumise küsimused said uuesti üle vaadatud
Kohtumise alguses anti ülevaade juunis toimunud Kurgla külakohtumisel vallale esitatud küsimustest.
Arutati muu hulgas:
- Uudismaa ja Lagle tee olukorda;
- Kivimäe tee ja Lepiku põigu võimalikku üleandmist vallale;
- liiklusohutust Kurgla piirkonnas;
- jäätmevedu ja pakendite kogumist;
- võõrliikide levikut;
- Teeääre Agro juures paiknevaid väetisekotte;
- Kurgla tiikide kasutamist ja hooldust;
- Kurgla krossiraja detailplaneeringut.
Mitme teemaga on vald vahepeal tegelenud ning osa küsimusi vajab veel täpsustamist või koostööd teiste asutustega. Kogukonnale anti ülevaade sellest, milline on küsimuste praegune seis ja millised võiksid olla järgmised sammud.
Millised oskused ja tugevused on Kurglas olemas?
Kohtumise põhiosa keskendus Kurgla enda ressursside kaardistamisele. Osalejad vaatasid, millised teadmised, praktilised oskused ja tugevused on küla inimestel juba olemas.
Välja tuli väga mitmekesine pilt. Kurglas leidub teadmisi ja kogemusi näiteks IT ja AI, meditsiini ja esmaabi, ehituse, elektritööde, autoremondi, projektijuhtimise, aianduse, käsitöö, kohaliku ajaloo ja mitmete teiste valdkondade kohta.
Lisaks erialastele ja praktilistele oskustele toodi esile kuulamisoskust, empaatiat, algatusvõimet, külalislahkust ja valmisolekut kogukonna tegemistesse panustada.
Üks kohtumisel kõlama jäänud mõte oli, et kogukonna suurim ressurss on inimesed ise – nende teadmised, oskused, suhted ja valmisolek vajadusel üksteist aidata.
Kogukonna ressursid on rohkem kui inimesed
Rühmatöös vaadati ka Kurgla olulisi paiku, ettevõtlust, kohalikke teenuseid, traditsioone ja koostöövõimalusi.
Arutati näiteks kohaliku toodangu ja teenuste paremat nähtavaks tegemist, kaugtöövõimalusi, Kurgla tiikide piirkonna kasutamist ning kogukonna jaoks oluliste paikade ja tegevuste arendamist.
Oluline teema oli ka kriisivalmidus. Kogukonna tugevus kriisiolukorras sõltub suuresti sellest, kas inimesed teavad, kellel on näiteks generaator, traktor, esmaabioskused või muud vajalikud vahendid ja teadmised.
Kurgla lood ja identiteet
Kohtumisel räägiti ka Kurgla ajaloost, kohalikest lugudest ja pärimusest. Jutuks tulid vanad talud, Kurgla valss, küla nime ja teedega seotud lood ning muud mälestused, mida tasub tulevikus koguda ja talletada.
Arutelust tuli esile ka soov hoida Kurgla hajaküla iseloomu – väärtustada loodust, ruumi ja privaatsust, kuid samal ajal hoida alles kogukonna võime vajadusel kiiresti kokku tulla ja ühiselt tegutseda.
Mis saab edasi?
Kohtumisel kogutud materjal läheb Kurgla kogukonna ressursikaardi sisendiks. Järgmise sammuna koondatakse tulemused ning vaadatakse, milliste ideede ja teemadega võiks kogukond koos vallaga edasi liikuda.
Kohtumine toimus Saare talus. Täname perenaist Kristel Kärnerit sooja vastuvõtu eest – Saare talu andis kokkusaamisele mõnusa ja vahetu õhkkonna.
Täname kõiki osalejaid sisuka arutelu ja panuse eest!
Fotod: Mirko Miilits ja Bärbel Salumäe
