On väga oluline, et iga inimene, pere ja kogukond teeks kriisiks ettevalmistusi ja mõtleks läbi, kuidas ekstreemses olukorras enda ja oma lähedaste elu, tervist ning vara kaitsta. Parimad lahendused selleks sünnivad koos sõprade, naabrite ja kogukonnaliikmetega. Samuti on oluline läbi mõelda, kuidas hoolitseda kriisiolukorras kodu- ja/või lemmikloomade eest.
Abi kriisiks valmistumisel
Häda- või kriisiolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis:
ohustab paljude inimeste elu või tervist;
põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid teiste elutähtsate teenuste toimepidevuses;
mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus;
mille lahendamiseks on vajalik rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid.
Kriisiabi käitumisjuhised on Siseministeeriumi ja Päästeameti praktilised nõuanded inimestele, kuidas eri kriisideks valmistuda ja neis käituda. Eesti riik teeb kõik endast oleneva, et kriise vältida ja vajaduse korral neid lahendada. Ometi ei pruugi abi jõuda inimesteni alati piisavalt kiiresti, sest mõni kriis võib puudutada väga paljusid elanikke, kesta päevi ja isegi nädalaid. Sellises olukorras sõltub inimeste ja nende lähedaste heaolu suurel määral omaenda valmisolekust, kuni elutähtsad teenused taastatakse või abi saabub.
Juhiseid ja näpunäiteid sellest, kuidas kriisi korral toimida, leiab veebilehel www.kriis.ee.
Pääateameti juhend hädaolukorraks valmisolekuks - Hädaolukordadeks valmisolek
Mobiilirakendusest "Ole Valmis" ja veebilehelt www.olevalmis.ee leiab käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks valmistumsel ja nende korral tegutsemiseks. Mobiilirakendust on võimalik kasutada ka ilma internetiühenduseta.
Juhendid inglise ja vene keeles:
BE PREPARED!: What to do in a crisis situation (ENG)
БУДЬ ГОТОВ!: Правила поведения в кризисных ситуациях (RUS)
"Ole valmis" mobilliäpi leiab:
Google Play Store
App Storeavaneb uues vahekaardis
Mõelge oma leibkonnas läbi, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmis olla.
Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Selleks selgitage:
-
kas kõik pereliikmed teavad, millal ja kuidas abi kutsuda;
-
millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
-
kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna või kus kokku saada (naabrite, sõprade, sugulaste juurde või maale/suvilasse);
-
kus on patareidel töötav täis patareidega raadio, mille abil saaksid infot ka olukorras, kus elektrivõrgust sõltuvad vahendid ei tööta;
-
kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (ohtlike ettevõtete kaart).
Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:
-
kuidas vajadusel vett kinni keerata ning elekter majast/korterist välja lülitada;
-
kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna või tuleb lahkudes kaasa võtta;
-
mida tuleks kodust lahkudes kaasa võtta või millised peaksid olema kodused hädaolukorraga toimetuleku varud (vaata lähemalt olevalmis.ee lehelt );
-
mis hetkel, kust ja kuidas abi kutsuda – abi kutsu siis, kui kahtlustad, et midagi ohtlikku võib juhtuda, või kui sinu või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus;
Pereliikmete tegutsemist arutades võtke arvesse igaühe teadmisi, oskusi ja võimekust kriisiolukorras hakkama saada (lahendused laste, eakate ja erivajadustega pereliikmete jaoks).
Mõned nipid, kuidas koos kogukonnaga kriisiks valmis olla:
-
tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid;
-
tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud nagu külavanem või korteriühistu esimees;
-
selgitage koos võtmeisikutega välja piirkonna ohud, eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla – lahenduseks võib olla näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vms;
-
tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi;
-
leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jt);
-
toit peaks olema hästi säiliv ja valmistamist mittevajav: konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms
-
vett peaks jätkuma vähemalt üheks ööpäevaks (vaata avalikud veevõtukohad allosas)
-
suu- ja kehahügieeni tarbed
-
esmaabivahendid ja ravimid
-
taskulamp ja varupatareid
-
kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade
-
magamiskott või tekk
-
muud olulised vahendid: taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad
Ka korteriühistud peavad olema kriisideks valmis. Tõhusaks kriisihaldamiseks peaks igal korteriühistul olema plaan, kuidas toimida vee-, kaugkütte- või elektrikatkestuse korral.
- Kontrollige, kellel on juurdepääs keldrisse. Kõigil elanikel ei pruugi olla oma keldriboksi ega võtit. Lepige ühistus kokku, kellel on võtmed olulistesse sõlmpunktidesse (võtmeid võiks olla mitmel inimesel) ning tagage, et varjumise vajaduse korral oleks kõigil hoones viibijatel lubatud keldrisse pääseda.
- Keldril peaks olema mitu väljapääsu. Kõik uksed peaksid olema avatavad ning võtmed peavad olema kergesti kättesaadavad.
- Uksed, väravad ja tõkkepuud peaksid olema elektrikatkestuse korral avatavad ka mehaaniliselt. Samuti peaks olema võimalik manuaalselt juhtida olulisi tehnosüsteeme (näiteks signalisatsioon, küte, ventilatsioon).
- Kui majas on lift, varustage see juhendiga, mis selgitab, mida teha lifti ootamatu seiskumise korral.
- Kaugküttesüsteem võib elektrikatkestuse ajal töötamist jätkata, kuid soojus ei pruugi majja jõuda. Mõelge, kas teie hoone vajaks katkestuse korral generaatorit.
- Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks on võimalik tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
- Kaardistage elanikud, kellel on võimalus ajutiselt mujale elama minna.
- Tuvastage elanikud, kes ei suuda iseseisvalt lahkuda ja vajavad abi. Sellest tasub ka kohalikke omavalitsusi teavitada.
- Korteriühistu liikmetel peaksid olema omavahelised kontaktid, ning hoone eest vastutavatel isikutel peaks olema teenusepakkujate ja kohalike omavalitsuste kontaktandmed, kuhu probleemide korral pöörduda.
Rohke reisimine teeb haigustele riigipiiri ületamise lihtsamaks. Suure nakkushaiguse puhangu puhul:
-
pese tihti käsi ning vajadusel kasuta desovahendit
-
väldi lähikontakte teiste inimestega
-
ära katsu oma silmi, nina ja suud
-
haigeks jäädes püsi kodus ning võtta ühendust perearstiga, tõsisema mure puhul helista 112
-
jälgi ametlikku infot haiguse leviku ning nakkusennetusmeetmete kohta
-
väldi reisimist riskipiirkonda, jälgi terviseameti ja välisministeeriumi reisisoovitusi
-
ära külasta põhjuseta erakorralise meditsiini osakonda
-
varu koju piisavalt ravimeid
Elektrikatkestused võivad mõjutada igapäevaelu mitmel moel, mistõttu tasub läbi mõelda, millised seadmed ja süsteemid sinu kodus elektrist sõltuvad ning kuidas neid puudujääke leevendada.
Näiteks lakkavad töötamast valgustid, köögitehnika, külmkapp, pesumasin, teler, raadio ja kõik laetavad seadmed. Samuti võivad elektritoitel olla välisuksed ja väravad, mis võivad seetõttu kasutuskõlbmatuks muutuda. Lisaks võib elektrikatkestus häirida veevarustust ja kanalisatsiooni toimimist. Pikema katkestuse korral võivad ka kauplused, apteegid ja tanklad ajutiselt suletud olla, seega on oluline, et suudaksid vähemalt nädala jagu iseseisvalt hakkama saada.
- Käitumisjuhised elektrikatkestuse korral
- Info elektrikatkestuse korral: elektrilevi infotelefon 1343, www.elektrilevi.ee
- Autonoomse elektritoitega tanklate kaart
Elektrigeneraator
Hädaolukorraks valmistumise ja energiakindluse tagamiseks on hakatud senisest enam soetama elektrigeneraatoreid ning on tekkinud küsimusi, kuidas neid paigaldada ning kasutada nii, et ka ohutus oleks tagatud. Päästeameti ohutusjuhend on abimaterjaliks elektrigeneraatori soetamisel, paigaldamisel ja kasutamisel. Toodud on peamised ohutusnõuded hoonesse paigaldatavate ehk statsionaarsete generaatorite kui ka kodumajapidamises kasutatavate generaatorite kohta.
NB! Jälgi hoolikalt tootjapoolseid paigaldus-, kasutus - ja hooldusjuhendeid. Vajadusel pöördu täpsustava info saamiseks tootja esindaja poole.
Enne generaatori ostu:
- Selgita välja, milliseid elektriseadmeid hädaolukorras vajad.
- Arvuta välja vajalike seadmete elektrivajadus.
- Juhul kui soovite generaatoriga ühendada elektroonikaseadmeid, peab olema generaatorile märgitud AVR (automaatne pingeregulaator) kui seda märget ei ole, siis tohi elektroonikaseadmeid generaatoriga ühendada.
- Mõtle hästi läbi, millises kohas hakkad generaatorit kasutama. Kohtkindla generaatori puhul uuri, millise ruumi tingimused sobivad generaatori paigaldamiseks. Jälgi, kas generaator on mõeldud kasutamiseks siseruumides või õues. Siseruumidesse mõeldud generaatorid ei talu muutlikke ilmastikutingimusi ja niiskust.
- Statsionaarse generaatori paigaldamise korral uuri kohalikust omavalitsusest, kas on vaja esitada Ehitisregistrisse ehitusteatis
Rohkem teavet päästeameti veebist
Pikaajaline vee- ja kanalisatsioonivarustuse katkemine
Kraani- või kaevuvee puudumine mõjutab oluliselt kogu igapäevaelu. Samas on joogivett lihtne varuda ja see säilib üsna kaua. Arvesta, et veekatkestuse puhul ei pruugi töötada ka kanalisatsioon ehk ei saa tavapäraselt kasutada tualettruumi. Kaardista probleemid, mis sinu kodus tekivad, kui vett ei ole. Kui sõltud ühisveevärgist, uuri korteriühistu, teenusepakkuja, või kohaliku omavalitsuse kaudu, kuidas on tagatud elanike veega varustamine teenuse katkemise korral.
- Info pikaajalise vee- ja kanalisatsioonikatkestuse korral: OÜ Raven, 53428272
- Käitumisjuhised vee- ja kanalisatsioonikatkestuse korral
Side võib katkeda enamasti elektrikatkestuste, ulatuslike küberrünnakute tõttu või kaablite-seadmete rikke tõttu.
Kui asumis läheb elekter ära, siis interneti püsiühendus ehk kaabel ja optika katkevad kohe, kuna kodused wifi seadmed ilma elektrita ei tööta. Kui kodused sideteenused nagu mobiilside, tavatelefon, internet ehk andmeside ja televisioon sõltuvad samast teenusepakkujast, tuleb olla valmis ka nende samaaegseks katkestuseks.
- Lühiajalised ja piirkondlikud katkestused ei mõjuta sideteenuseid oluliselt. Mõnel pool võib mobiililevi halveneda – sel juhul mine õue, kus levi on parem. Kui asud elektrikatkestuse piirkonnas aga tead, et lähedal asuvas piirkonnas on elekter olemas, liigu sinna. Tõenäoliselt on seal ka mobiililevi olemas.
- Ulatuslike ja pikaajaliste katkestuste korral halveneb sideteenuste kättesaadavus järk-järgult. Teenusepakkujad suudavad sidet hoida eelkõige kohalike omavalitsuste keskustes tänu generaatoritele.
- Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riik korraldada siseriikliku rändluse käivitamise, mis võimaldab kasutada teiste operaatorite mobiilsidevõrku. Teenuse kvaliteet võib erineda, kuid on piisav info saamiseks (sõnumite saatmine, uudiste lugemine). Riik teavitab avalikkust rändluse käivitamisest.
Kuidas sidekatkestuseks valmistuda?
- Kirjuta üles olulised telefoninumbrid (pereliikmed, naabrid, 112 ehk Häirekeskus, 1247 ehk riigiinfo telefon, kohaliku omavalitsuse infotelefon jms). Side katkemisel või telefoni aku tühjenemisel ei pruugi kontaktilist olla kättesaadav, aga siis on võimalik lähedastele helistada näiteks kellegi teise telefoni laenates.
- Lauatelefon ja wifi ruuter ei tööta elektrikatkestuse ajal.
- Telli mobiilne internet – see töötab seni, kuni võrgul on varutoide ja seadme aku kestab. Ulatusliku katkestuse korral võib andmeside olla piiratud ja aeglane ehk veebide kuvamine on aeglane. Väldi mittevajalikke mobiilikõnesid ja kasuta sidet ainult hädavajadusel.
- Halva levi korral mine õue või kõrgemale kohale. Väga kehva levi puhul (nt ka suurürituse ajal) eelista SMS-i helistamisele.
- Soeta patareidega, dünamo või päikesepatareiga töötav raadio. Uudiseid saad jälgida ka autoraadiost. Kriisiteavet jagatakse ERR-i raadiojaama Vikeraadio vahendusel (Valgjärve FM põhisaatja 106,1 MHz, Tartu FM abisaatja 106,7 MHz; DAB Valgjärve/Tartu kanal 5D, multipleks R1, 180,064 MHz).
- Varu akupank ja patareid, millega saad telefoni vajaduse laadida. Veendu, et akupangad on alati laetud.
- Uuri, kuidas jälgida vabalevis telekanaleid. Näiteks toa- või katuseantenniga.
- Tea, kust häda korral abi saab. Näiteks, kus asub lähim kerksuskeskus, päästekomando, politseijaoskond, erakorralise meditsiini osakond.
- Hoia kodus sularaha, sest andmeside katkestuse korral ei pruugi mobiilimaksed ja pangakaardid toimida sealhulgas isiku autentimist kasutavad rakendused (nt mobiili-ID ja Smart-ID).
- Lepi perega kokku kohtumispaik, juhuks, kui üksteisega ei saa ühendust.
Mida teha kui side on katkenud?
- Lülita nutiseadmes välja akut kulutavad funktsioonid nagu wifi, mobiilne internet, rakendused, mis vajavad sidet, ekraani heledus, Bluetooth jne.
- Kuula raadiost täistundidel uudiseid. Raadiot saab kuulata ka autos.
- Arvesta, et andmeside katkestuse korral võivad olla häiritud ka pangakaardimaksed ja elektrooniline tuvastamine (mobiil-ID, Smart-ID).
- Hädaabinumbrile 112 saad helistada ka halva ühenduse puhul, sest helistades kasutab telefon automaatselt toimivat mobiilivõrku, isegi kui see pole sinu operaator.
- Kui igasugune side puudub ja abi kutsumine pole võimalik, mine viivitamatu abi saamiseks lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda või erakorralise meditsiini osakonda.
- Otsi infot kogukonnast, lähimast kerksuskeskust, päästekomandost või politseijaoskonnast.
- Levi puudumisel mine kõrgemale või mujale, kus näiteks elektrikatkestus ei mõjuta sidet.
Selgita välja kas sinu kodu küte sõltub elektrist, maagaasist, vedelkütusest või hoopis keskküttest? Püüa leida alternatiivseid kütmise viise. Kui elad kortermajas, hinda koos korteriühistuga, kas majas saab kasutada alternatiivseid kütteseadmeid.
Kui su kodu küttesüsteem töötab elektriga, tasub läbi mõelda alternatiivsed lahendused. Keskküttele toetudes tasub uurida kohalikult omavalitsuselt või teenusepakkujalt, kuidas see katkestuste ajal toimib.
- Kodus võiks olemas olla vähemalt üks elektrist sõltumatu kütteseade, näiteks tava- või gaasikamin, puuküttega ahi või pliit. Hoolitse selle eest, et kütteseadmed oleks nõuetele vastavalt hooldatud.
- Kui soojendad tuba kamina või ahjuga, tee seda vaid siis, kui oled ärkvel, ning kustuta kütteallikad enne uinumist.
- Varu küttematerjali ühenädalane varu nii põhi- kui ka alternatiivse kütteseadme jaoks. Järgi küttematerjali hoiustamisel ohutusreegleid!
- Mõtle läbi, kas küttekatkestusel on vaja tühjaks lasta vee- ja küttetorud, lülitada sisse tsirkulatsioon või lasta veel kraanist joosta, et vähendada torude külmumisohtu. Tee kindlaks, kuidas süsteemid sinu kodus toimivad.
- Vee- ja küttetorustiku külmumisohu vältimiseks soojusta torud (soojusisolatsioon, riidega, vms).
Mida teha küttekatkestuse ajal?
- Võimalusel kasuta tava- või gaasikaminat, puuküttega ahju või pliiti. Samuti sobib generaatoriga töötav elektriradiaator, soojapuhur, soojuspump vms. Järgi alati ohutusnõudeid!
- Kui sul ei ole alternatiivset kütteallikat, kasuta sooja hoidmiseks ühte ruumi. Lülita välja sundventilatsioon, sule uksed, aknad ja ventilatsiooniavad ning tihenda kohad, kust soojus välja pääseb.
- Riietu soojalt ja kata suuremad aknad/ klaaspinnad kardinate, ruloode, paksema kanga või tekkidega.
- Tuuluta ruume lühikeste perioodide kaupa.
- Kui kodu teistes ruumides langeb temperatuur nii madalale, et tekib vee- ja küttetorustiku külmumise oht, soojenda torud täiendavalt riidega. Veetorude külmumisoht väheneb, kui lased veel aeg-ajalt kraanist voolata.
- Kui sa ei saa soojusvarustuse katkestuse korral kodus ise ohutult hakkama, mine lähedaste juurde või pöördu abi saamiseks lähimasse kerksuskeskusesse. Kerksuskeskuse avab kohalik omavalitsus kriisiolukorras
Abistavad rakendused
Ole ootamatusteks valmis - laadi oma nutitelefoni tasuta rakendus „Ole valmis!“
Kõik olulised riigiteenused ja teavitused ühes kohas – laadi oma nutitelefoni tasuta "Eesti äpp"!
Kontakt ja lisainfo
Ivo Velbaum
Kriisispetsialist
Kõrgharidus (magister või sellega võrdsustatud haridus), politoloogia
Viimati uuendatud 23.04.2026
