Kortermajas ei sõltu küte ainult ühest korterist. Sooja jõudmine radiaatoritesse eeldab, et toimivad nii soojatootmine, elektrivarustus kui ka maja enda küttesüsteem. Seepärast on pikemaks küttekatkestuseks valmistumine suuresti korteriühistu ülesanne, kuid ka iga elanik saab oma kodus üht-teist ette valmistada.
Miks võib küte katkeda?
Põhjuseid võib olla mitu:
- rike kaugküttetrassis või katlamajas
- elektrikatkestus
- hoone enda küttesüsteemi rike
- häire soojatootja kütusevarustuses
Elektrikatkestus võib mõjutada kütet ka siis, kui kaugküttekatlamaja ise töötab. Kortermaja soojasõlme automaatika ja ringluspumbad vajavad elektrit ning ilma nendeta ei pruugi soe vesi radiaatoritesse jõuda.
Mis juhtub, kui maja hakkab jahtuma?
See, kui kiiresti temperatuur langeb, sõltub välisilmast, tuulest ja hoone soojapidavusest. Renoveeritud maja võib soojust hoida üsna kaua, kehvema soojapidavusega hoone jahtub külma ja tuulise ilmaga märksa kiiremini.
Pikema katkestuse korral tuleb arvestada, et:
- korterid jahtuvad ja võib kaduda soe vesi
- suureneb torustiku külmumise ja hilisemate veeavariide oht
- sundventilatsioon võib viia hoonest soojust välja
- abi võivad vajada eakad, üksi elavad või liikumisraskustega inimesed ning väikelastega pered
Kõige suurem varaline risk on torustiku külmumine. Külmunud ja lõhkenud toru võib põhjustada kahju korraga mitmes korteris.
Korteriühistu – mõelge tegevusplaan enne läbi
Plaan ei pea olema pikk dokument. Piisab ka ühest lehest, kui vastused olulistele küsimustele on läbi mõeldud ja majaelanikud teavad, mida teha.
- Selgitage välja, mis elektrikatkestuse korral seisma jääb. Kas soojasõlm, ringluspump ja automaatika töötavad? Kas midagi saab vajadusel käsitsi juhtida ja kes seda teha oskab?
- Mõelge läbi varutoite vajadus. Generaatori eesmärk ei pea olema kogu maja elektriga varustamine. Eelkõige tuleks tagada hoone oluliste süsteemide, näiteks kütteautomaatika, ringluspumba ja veepumba töö. Varutoitelahendus tuleb kavandada koos pädeva spetsialistiga. Päästeamet soovitabki varuelektri puhul esmajärjekorras tagada hoone kriitiliste funktsioonide töö.
- Leppige kokku, kellel on vajalikud võtmed. Soojasõlme, keldrisse ja teistesse olulistesse ruumidesse peaks pääsema rohkem kui üks inimene.
- Teadke, kes võib abi vajada. Majas võiks olla teada, kes ei saa pikema katkestuse korral iseseisvalt hakkama.
- Pange olulised kontaktid kirja. Ühistu juhatus, haldusfirma, soojatootja, avariiteenistus ja vajalikud valla kontaktid võiksid olla kiiresti leitavad ka siis, kui internet ei tööta.
- Leppige kokku, kuidas infot jagate. Kui internet või mobiilside on häiritud, töötavad endiselt trepikoja teadetetahvel ja naabriuksele koputamine.
- Kontrollige küttesüsteemi enne külmasid. Vaadake üle torustik, ventiilid, kraanid, radiaatorid ja külmades ruumides paiknevate torude soojustus.
- Hoidke kelder korras. Prügist ja mittevajalikest esemetest vabastatud kelder on tuleohutum ning seda on vajadusel lihtsam kasutada ka varjumiseks.
Kui kodus läheb külmaks
Kui küte on pikemalt ära, tasub kõigepealt vähendada köetavat pinda.
Valige üks ruum. Kogunege perega ühte tuppa ja hoidke teiste tubade uksed kinni. Eelistage ruumi, kus on vähem välisseinu ja aknaid. Vajadusel saab suuremas toas tekkide või muu käepärase abil tekitada väiksema "ruumi ruumis", mida kehasoojus aitab soojemana hoida.
Hoidke olemasolev soojus toas. Katke suured aknad ööseks kardinate, ruloode või paksema kangaga ning tihendage kohad, kust tõmbab. Põrandast tuleva külma vastu aitavad vaip, madrats, magamismatt või kokkuvolditud tekk. Ventilatsiooniseadme võib küttekatkestuse ajal välja lülitada, kuid põlemisseadmete kasutamisel peab jääma tagatud vajalik õhuvahetus.
Riietuge kihiliselt. Mitu õhemat riidekihti hoiab sooja paremini kui üks paks. Olulised on soojad sokid ja peakate. Märjad või higised riided vahetage kuivade vastu.
Sööge ja jooge sooja. Abiks võib olla ka kuumaveekott või sooja, kuid mitte keeva veega täidetud sobiv pudel, mis on põletuse vältimiseks riide sisse mähitud.
Alkohol võib tekitada soojatunde, kuid suurendab tegelikult keha soojakadu ning ei ole külmas keskkonnas hea lahendus.
Jälgige torusid
Külmumise ohus olevaid vee- ja küttetorusid saab täiendavalt soojustada. Kortermaja küttesüsteemi tühjendamine või muud suuremad sekkumised ei ole üksiku korteriomaniku otsus – selle korraldab korteriühistu koos vajalike spetsialistidega.
Kui lähete pikemaks ajaks kodust ära, andke naabrile või ühistule teada, kuidas vajadusel korterisse pääseda.
Lisaküte – ainult ohutult
Kui kodus on ahi, kamin või puupliit, peab küttesüsteem olema korras ja korsten puhastatud. Korterelamus peab küttesüsteemi vähemalt kord aastas puhastama kutseline korstnapühkija.
Pea meeles:
- ära kasuta siseruumides grilli ega välitingimustesse mõeldud generaatorit
- ära jäta küünlaid järelevalveta
- ära kasuta gaasipliiti korteri kütmiseks
- põlemisel töötava kütteseadme puhul peab olema tagatud nõuetekohane ventilatsioon
- vingugaasiandur võib päästa elu
- generaatori ja muu varutoitelahenduse kasutamine peab olema tehniliselt ohutu
Vingugaas on lõhnatu ja nähtamatu ning oht võib tekkida just puuduliku õhuvahetuse või rikkis kütteseadme korral.
Küttekatkestus võib tähendada ka muid katkestusi
Soojuse kadumisega võib samal ajal katkeda elekter või side. Kodus võiks olla vähemalt nädala jagu esmavajalikke varusid:
- joogivesi ja säiliv toit
- vajalikud ravimid
- taskulamp ja varupatareid
- laetud akupank
- patareidega töötav raadio
- veidi sularaha
- paberile kirjutatud olulised telefoninumbrid
Vaadake ka naabrite järele. Eriti oluline on seda teha siis, kui kõrval elab üksi eakas või inimene, kes võib vajada abi.
Kui kodus ei ole enam ohutu viibida või külmaga ise hakkama saada, tuleb abi otsida varakult. Kriisiinfot saab riigi infotelefonilt 1247 ning vahetu ohu korral tuleb helistada 112.
Kolm asja, mida korteriühistu saab teha juba sel nädalal
- Küsige haldajalt või soojaettevõttelt, mis juhtub teie maja soojasõlmega elektrikatkestuse korral.
- Pange kirja, kellel on soojasõlme ja keldri võtmed.
- Võtke järgmise üldkoosoleku päevakorda küsimus: mida teeme, kui küte katkeb?
Rohkem infot
- olevalmis.ee/kuttekatkestus – juhised küttekatkestuseks valmistumiseks ja selle ajal tegutsemiseks
- rescue.ee – Päästeameti ohutusjuhised
- kriis.ee – riigi kriisiinfo
- raasiku.ee/kriis – Raasiku valla kriisivalmiduse info
- mobiilirakendus Ole valmis! – oluline kriisiinfo on kasutatav ka ilma internetiühenduseta
Kriisivalmidus ei alga vallamajast, vaid kodust ja trepikojast. Mida rohkem on enne külma läbi mõeldud ja kokku lepitud, seda vähem tuleb otsustada siis, kui maja on juba pime ja jahe.
