Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine inimesele, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda iseseisvalt kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt toime tulla ning kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenustega.

Kõrvalabi ja pikaajalist hooldust vajavate inimeste arv ühiskonnas on pidevas kasvutrendis. Prognooside kohaselt oleksime jõudnud aastaks 2050 olukorda, kus inimesed jääksid hoolitsusest ja toest ilma, sest kogutud säästud ei taga väärikat toimetulekut. Probleemi lahendamiseks on ellu kutsutud hooldereform, mis jõustub 2023. aasta 1. juulist.

Pikaajaline hooldus ja hooldereform on mõeldud inimestele, kes vajavad ühiskonnaelus osalemisel ja igapäevaeluga toimetulekul erisugust tuge. See hõlmab endas tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, mis ennetavad inimese tervise halvenemist, võimete vähenemist ning toetavad vajadusel igapäevast toimetulekut, lastel on lisaks ka hariduse tugiteenuseid.

Hooldusreform

Hooldekodu on väga kallis teenus, aga mõnikord ei ole lihtsalt teist valikut. 1. juulist 2023 jõustuv hooldereform tähendab, et riik hoolduse eest maksmisel appi. Seda võib pidada üheks viimaste aastakümnete suurimaks, oodatumaks ja vajalikemaks reformiks sotsiaalvaldkonnas.

Kui seni on inimese katta olnud 100 protsenti hooldekodu kohatasust, siis alates 1. juulist 2023 jaguneb kohamaksumus sõltuvalt inimese hooldusvajaduse ulatusest kohaliku omavalitsuse ja teenust vajava inimese vahel.

Kuid hooldereform ei tähenda üksnes hooldekodukoha eest tasumist. Kõige enne tuleb korraldada vajalik abi, et inimene saaks elada oma kodus. Seega, omavalitsustele eraldatavat raha tuleb kasutada hooldekodu kohatasu rahastamise kõrval ka koduse hoolduse tagamiseks, kusjuures inimesest lähtuvalt peab esimeses järjekorras eelistama just koduteenuseid

Mida peab inimene ise või tema lähedased toetuse saamiseks tegema?

Kõige aluseks on inimese seisundi hindamine – kas abi on paremini tagatud koduste teenustega või ööpäevaringselt hooldekodus elades. Selle jaoks tuleb kõigepealt pöörduda kohalikku omavalitsusse, kes hindab abivajaduse ja sealt on juba võimalik edasi tegutseda.  

Kas hooldekodu saab endiselt ise valida?

Omavalitsustel hakkab olema kulude piirmäär ja see peab tagama, et inimesel on võimalik valida vähemalt mõne hooldekodu vahel, kus omavalitsuse tugi katab hooldustöötajate kulu.

Sobiva hooldekodu saab pere ka ise valida. Kui valituks osutub mõni kallim hooldekodu, mida KOV piirmäär ei kata, siis seda ületav osa tuleb ise juurde maksta. Sellisel juhul võib juhtuda, et pensionile tuleb ka juurde maksta.

Mille eest omavalitsus edaspidi maksab ja kust tuleb raha selleks?

Hooldekodu kohatasust suurema osa ehk hooldustöö eest maksab eelnõu järgi edaspidi kohalik omavalitsus ja raha selle jaoks tuleb riigieelarvest ehk Eesti inimeste ühiselt tasutud maksudest. Inimese enda või tema lähedaste katta jääb ülejäänu ehk majutus, toitlustus ja muud isiklikud kulud.

Raasiku Vallavalitsuse hoolduskulude piirmäär on 650,00 €

Näide

Teenuskoha maksumus

Hoolduskomponent

Isiku sissetulek

Sotsiaaltoetus

isiku omaosalus +vajadusel ravimite ja transpordi kulud

KOV arvestuslik osalus kokku

1100,00 €

710,00 €

682,65 €

40,91 €

450,00 €

650,00 €

 

Küsimuste korral võtke ühendust:

Sotsiaaltööspetsialist Karin Möllits - 6070248, 55567128, karin.mollits@raasiku.ee
Vastuvõtt eelneval kokkuleppel