Looduskaitse Raasiku vallas

Raasiku valla territooriumil asub üks looduskaitseala – Paraspõllu looduskaitseala ning kaks hoiuala – Kiviloo ja Püümetsa hoiuala.
Lisaks paiknevad vallas kaks kaitse all olevat ajaloolist parki: Peningi mõisapark ja Kiviloo mõisapark. 

Vallas on registreeritud 280 kaitsealuse liigi leiukohta ning 84 vääriselupaika, mis on olulised haruldaste liikide ja looduskoosluste säilitamiseks. 
 

Natura 2000 alad 

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv). 

Raasiku valla territooriumile jääb nelja rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 loodusala: 

  • Kiviloo loodusala (RAH0000454) 

  • Paraspõllu loodusala (RAH0000459) 

  • Parila loodusala (RAH0000457) 

  • Püümetsa loodusala (RAH0000455) 
     

Keskkonnateave 

  • Tea, et igaühel on õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. 

  • Kaitstavate alade sihtkaitse- ja piiranguvööndi ning hoiuala teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks, juhul kui need on maastikul olemas. Kinnisasja valdaja peab tagama inimeste liikumise nimetatud ajal kaitstava loodusobjekti juurde. 

  • Palume meeles pidada, et looduslike lindude pesade ja munade hävitamine, kahjustamine või kõrvaldamine on rangelt keelatud. Samuti on keelatud lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsus- ja poegade üleskasvatamise ajal. 

     

Roheline võrgustik 

Seni on Eestis rohelist võrgustikku kavandatud eelkõige ökoloogilise võrgustikuna, mis keskendub eeskätt ökosüsteemide toimimisele ja elurikkuse säilitamisele. Euroopa looduskaitsepoliitika viimaste suundumuste kohaselt on aga senist lähenemist rohelisele võrgustikule mõnevõrra edasi arendatud ja välja on töötatud nn rohetaristu kontseptsioon, mis käsitleb rohelise võrgustiku funktsioone laiemalt. Rohetaristu all mõistetakse nii linnas kui maal paiknevat looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid. Inimese poolt üheks tajutavamaks ökosüsteemi hüveks on rekreatiivsed teenused. Tulenevalt Raasiku valla paiknemisest Tallinna lähedal tiheda asustuse ja intensiivse inimtegevuse surve piirkonnas, on antud juhul eriti oluline tagada rohevõrgu ökoloogilised funktsioonid ning sidusus liikide jaoks, kuid samas on tihedamalt asustatud aladel ja nende lähedal oluline säilitada ja parandada ka inimkeskseid funktsioone (nt puhkevõimalused). 

Rohelise võrgustiku puhul eristatakse järgmisi omavahel seotud struktuurielemente: 

  • tugialad (ehk tuumalad) – piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja keskkonnakaitselise väärtusega; 

  • rohekoridorid – ribastruktuurid nn siduselemendid, mis ühendavad tuumalad terviklikuks võrgustikuks.

  •