Omapuhasti rajamine

  • Raasiku valla tiheasustusaladel, kus on rajatud ühiskanalisatsioon (Aruküla ja Raasiku alevikud, Üldplaneeringuga määratud tiheasustusalad) on reovee omapuhasti kasutamine keelatud.
  • Reoveekogumisalal, kus reostuskoormus on üle 2000 ie (inimekvivalendi) ja ühiskanalisatsioon ei ole välja ehitatud, on lubatud vaid kogumismahuti kasutamine kuni ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalikkuseni.
  • Reoveekogumisalal, kus reostuskoormus on alla 2000 ie ja ühiskanalisatsioon ei ole välja ehitatud, on lubatud omapuhasti kasutamine kuni ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalikkuseni.
  • Väljaspool reovee kogumisala on lubatud kinnise kogumismahuti või biopuhasti paigaldamine, kuni ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalikkuseni.

Raasiku valla reoveekogumisalad Keskkonnaregistris:

Reoveekogumisalad

Raasiku valla asula

Reoveekogumisala

reg, kood

tüüp

nimetus

pindala (ha)

koormus (ie)

Aruküla alevik

RKA0370025

üle 2000 ie

Aruküla

181

2158

Raasiku alevik

RKA0370022

alla 2000 ie

Raasiku

161,1

1626

Härma küla

RKA0370024

alla 2000 ie

Härma

4,9

100

Peningi küla

RKA0370023

alla 2000 ie

Peningi

18,8

200

 

OMAPUHASTI VALIMINE

Omapuhasti valikul tuleb arvestada põhjavee kaitstusega (joonis 1). Põhjaveekihi kaitstuse kaarti näeb siit

Põhjaveekihi kaitstus: Veeseadus § 68:
Lühike lisamaterjal siin

NÕUDED REOVEEPUHASTILE

Kõige olulisemad nõuded, mis reguleerivad reoveepuhastamise rajamist on kirjas:

Reoveemahuti asukoha valikul tuleb lähtuda purgimisauto ligipääsetavusest.

Omapuhasti paigaldajal peab olema vastav pädevus puhasti paigaldamiseks. Biopuhastil peab olema Euroopa Liidus kohustuslik CE-märgis. Omapuhasti tootja peab väljastama eesti keelsed juhendmaterjalid toote hooldamiseks ja hoolduspäeviku.

Omapuhasti asukoha planeerimisel tuleb arvestada, et reovee imbsüsteem peab olema:

  • majast, teest ja kinnistu piirist minimaalselt 5 meetri kaugusel;
  • puudest minimaalselt 3 meetri kaugusel;
  • veekogust minimaalselt 30 meetri kaugusel;
  • kaevu sanitaarkaitsealast või hooldusalast minimaalselt 50 meetri kaugusel.

Omapuhasti ega imbväljaku kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võivad süsteemi rikkuda.

Kõik kinnistud, millel on reovee mahutid või omapuhastid peavad säilitama seadme hoolduspäevikud ja seadme tühjendamist tõendavad dokumendid vähemalt 3 aastat vastavalt Raasiku vallavolikogu 13.08.2019 määrusele nr 14 „Raasiku valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri"

Kui reoveekogumisalal olevale kinnistule on reovee kogumismahuti rajatud enne ühiskanalisatsiooni väljaehitamist, on erandkorras lubatud kogumismahuti kasutamine 4 aasta jooksul ühiskanalisatsioonile kasutusloa andmisest.

DOKUMENTIDE ESITAMINE

Omapuhasti, mille jõudlus on alla 5 m3  ööpäevas, rajamiseks tuleb esitada läbi Ehitisregistri  vallavalitsusele ehitusteatis ja ehitusprojekt. Omapuhasti projekti tohivad koostada vee- ja kanalisatsiooni projekteerijad. Paigaldada võib ainult sertifitseeritud omapuhastit.

Kui heitvett juhitakse suublasse (sh kraavi), on vajalik Keskkonnaametist taotleda vee erikasutusluba. Erand, mil vee erikasutusluba ei ole vaja taotleda, on isiklikus majapidamises tekkiva ning kuni 1 m3 heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni 5 m3 heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas. Tegevus peab vastama veeseaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele.

Muudel juhtudel on peab enne omapuhasti kasutamist olemas olema veeluba. Veeloa taotlemise kohta saab informatsiooni Keskkonnameti koduleheküljelt

Omapuhasti kasutusele võtmiseks tuleb Raasiku vallavalitsusele elektrooniliselt esitada läbi Ehitisregistri kasutusteatise taotlus, juhul, kui ehitis on valmis ja soovitakse hakata ehitist või selle osa kasutama ning ehitise kasutamise nõuded on täidetud. Erandjuhul, kui kasutusteatise taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need Raasiku vallavalitsuse haldus- ja arendusosakonnale (aadress: Tallinna mnt 24, Aruküla), kes kannab andmed ehitisregistrisse. Erandjuhul peetakse silmas eelkõige füüsilisi isikuid, kellel näiteks puudub võimalus internetti kasutada. Sellisel juhul tuleb osakonnale esitada vastavad põhjendused ja osakond saab igakordse kaalutlusotsuse alusel hinnata, kas isikul ka tegelikult puudub võimalus vastavate dokumentide elektrooniliseks edastamiseks.

Lisainfo:

Keskkonnaministeeriumi juhend "Juhendmaterjal hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamiseks, valikuks, ehitamiseks ja hooldamiseks"

Keskkonnaameti koolitusmaterjal „Põhjavee kaitstus ja reovee käitlus"